Before Easter

Vahepeal on jälle aega mööda läinud ning viimase aja sündmustest juba ammu-ammu toibunud, sest uued tegevused/tegevusetused on peale tulnud. Tegelikult on mul praegu munadepüha eelsed (before Easter) vabad päevad. Ma ei oska öelda, miks see nii kooli poolt pandud on, aga mööda külge need maha igatahes ei jookse. Kuna pool nädalat pole koolis käinud, siis on igasugust energiat vallanduma hakanud, seda igast võimalikust august. Kuid mida pole, on koht, kuhu seda energiat kulutada. Kergelt öeldes võib panna selle asja nii, et olen harjunud koolis käima; kui kooli pole, on bizdets: pea laiali otsas, ei tea mida teha, mida peale hakata. On ikka loll olukord küll. Peab õppima endale tegevust leidma.
Muidugi ei ole ma päris tegevuseta siin ju niisama aega surnuks passinud. Ma vaatasin ühe päevaga ära kolm esimest Star Warsi episoodi veel "vanast ajast". Tegelikult kulus selle alla reede õhtu-öö ja laupäeva hommik. Sedavõrd köitev oli, et ühe jutiga see otsa saigi.
Rääkisin läbi Skype mõnede inimestega, ees otsas Karliga, et võiks sinna Fjordiäärsele Jersey Shore'le palli loopima minna. Sellest kohast ei saa lihtsalt eemale hoida, juba ongi see mind ja paljusid teisi valgenahalisi lõksu püüdnud. Karli hakkas hirmsatmoodi vinguma ja heliliselt väänlema nagu vihmauss, et ta niisama tilulilutada ei viitsi seal, kui tuleb, siis spordi tegemise mõttes. Soovitasin tal joostes spordi tegemise mõttes kohale tulla ning pärast lõdvestuseks kossu peale mängida. Paistab, et jutuga pingutas ta küll meeletult üle, sest pärast mõnekümne minutilist streetfootball'i olid seljad higist libedad, kopsud koos ja tallad valusad kõigil. Ühesõnaga ma arvan, et see oli päris mõnus tiluliluga sportlik ettevõtmine. Täna igatahes veel, kui juba kord Jersey Thing'i lõksus olen.
Laupäevane päev oli igas mõttes pädev. Oleks justkui ühes päevas olnud tervelt tervelt kaks päeva. Mõnus, pikk, sotsiaaleluliselt tähtis. Päev päädis sedavõrd asjaliku lõpu, sest me nimelt jõudsime õhtul veel kaks pokkeriturnamenti teha. Vot see oli üle pika aja veel üks asjalik asi. Pokker oli lõbus. Minu juures, ümmarguse laua taga, kuid kalapulkadeta, kandilise lauata, rahalise sisseostmiseta, Piia ja Taivo lälinata. Seegi kord pidin jälle karakterisse tõmbuma, sest neegrikuldsed chipid olid jälle nii läikivalt ahvaltevad, et tahtsin kõik endale. Peekon juba tahab küsida, kas kõige väiksema väärtusega chipid olid minu käes. jah, mõneks ajaks olid. Väikese värskusena tuli sisse säärane nüanss, et rohke õlle asemel jõin viina. Sobis ülihästi.
Mis veel? Ahjaa, eile jõudis uuele korterikaaslasele, meie koduperenaisele külaline Poolast. Kuid veel enne seda mõned päevad tegi Marika kogu elamise nii korda, et kui ma õuest tuppa astusin, arvasin et remonti on tehtud. Uskumatu õnnistus on meile saadetud selle pisikese vietnamitõugu poolaka näol. Ma parasjagu sügasin tilli ning vahtisin arvutist öökullidega multikat, kui sisse astus korterikaaslane, tema järel üks jube hobune Poolast. Nüüd ma ei osanud enam kuidagi käitudagi. Tõmbusin vaikselt eemale, esialgu oma tuppa, kuid poola keelne lälin läks sedavõrd suureks, et ma pidin siiski õue värsket õhku hingama minema. Üldiselt on nii, et ma tunnen ennast siin päris koduselt. Käin paljajalu ringi, vahest ka trussparites või pidžamapükstes. Aga ma ei saa aru, mis nende poolakatel häda on, nagu mingi pansionaadi elu oleks. Miks nad plätades ringi tuuseldavad. Marika tegi ju kõik toad tolmuimeja ja lapiga korda, seega põrand on puhas, sokiväel võib rahulikult ringi keksida.
Mõned uuemapoolsed pildid ka või? No ma panen siis. Teile toredat kevade algust.

Käisime jälle seal Utzon Centeris, kus see nekukäsi oli, ning me hakkasime bulgiga kaarte mängima.

Jah, värvisin seal veel mõnedel piltidel kujutatud inimesel näod roheliseks

See neegrikäsi oli nüüd teistpidi pööratud.