Minust on saanud hullem uisuäss. Kukkumine käib asja juurde. Vaadake vidjo! See on filmitud ammu juba, mingi paarkolm nädalat tagasi, mil mu polnud oma uiskegi.
Täna tulin jälle uisuväljakult ning noo damn, uisutasin uisu jalas pilbasteks. Uskumatu! Mul on nüüd vaja uut uisku... ühte uisku. Kuidas see veel endale saada?! No kurat küll.

Sinisilmsed lätlased ja rassistlikud mendid.

Jälle üks huvitav nädalavahetus möödas. Kõige pealt algas see väikese sportliku üritusega, kuid ma olin pealtvaataja rollis ühes paljude teistega, peamiselt vennasrahvaga, lätlastega nimelt. Pealtvaataja... sest oleme vigastatud. Vigastuste põhjuseks on uisutamine. Ma ei olegi tegelikult teile rääkinud oma meistriteosest, mis kaasnes suurest uisutamisest. Nimelt toimus uisuväljakul säärane füüsiline kokkupõrkamine minu ning läti piffi vahel. Tagajärjeks rikkusin lätlanna näolapi mõneks ajaks ära.

Ilus masterpiece ütles tema selle kohta. No olgu. Aga spordile kaasaelamine on tugitooli sport, seega see sportliküritus oli lõbus. A mis jäähokit mängiti muidu. Väga põnev oli.
Olgu veel öeldud, et üks sinine silm tuli uisutamisest veel, kui üks teine lätlane nägu ees vastu väljaku piirdeid uisutas. Vaatepilti ma kahjuks ei näinud, kuid sinist silmailu jätkub taas.
Olgu... reedel oli spordiüritus ning õhtu jätkus jälle lätlastega. Nad hakkasid pidu panema, jooma ja säärast bulli tegema, siis ma sattusin ka sinna. Alguses oli seal veel peale minu üks bulgist mittelätlane, kuid ta lahkus peagi. Jättis mind sinna üksinda, kuid polnud viga. Hakkasin nende kulul nalja tegema. Kuna nad ütlevad, et eestlased on aeglased ning ma olen kõige ehedam näide, siis panin neile ära kaardimängus. Kaardimäng oli joomise peale ning pidin selle jaoks sohki tegema... ja lätlased jõid, nii et kõrid valutasid. Mina aga itsitasin pihku ja ütlesin lonksude vahele - in your face.
Sattusid veel sellele ühtul ühe bulgi sünnipäevale. Oi, milline bulgitrall see veel oli. Astusin sisse, jõin ühe õlle, juues ootasin pingsalt, mil see õlu nüüd otsa saab, et saaks sealt minema. Ja lõpuks saigi otsa ja tõmbasin tuld. Vjuh! Järgmine kord palun ettehoiatada, kui bulgitralliks jälle läheb. Ok, see oli reedel, see oli juba kaua aega tagasi.
Järgmine üritus oli laupäeva õhtul. See oli mehisepäev, ta pidas siis oma sünnipäeva. Kohale tulid Aalborgi eestlaste noorim kiht, 18-ja-veits-peale aastased. Jõime õlut, pidime jälle joomise peale kaardimängu mängima, sõime Meha tehtud megat eestimaitselist küspisetorti ja siis läksime linnapeale, veel vastuhommikut.
Aga mõne jaoks see öö ei lõppenud kergelt. Tähendab, Karlil on nüüd piff külas, piffil pole sõiduriista ning Karlil tuli ta pakikal linna vedada. Kuid sellel jäisel teekonnal peatas neid kinni politsei, kahekesi ei saa sõita, tuled puudusid, säärane tavaline rutiin nende jaoks. Nad said hoiatuse ning eks siis tuli oodata mentide silmapiiri taha kadumist ning võis rahuliku südamega edasi sõita. Aga aruharva juhtub nii, et saatus ei ole sinu poolt ja mängib säärase vingermussi maha, et pollar peatab su teistkordselt kinni. Seegikord juhtus säärane loll lugu, kust jamad peale algavadki. Karlile hakati siis trahve keevitama: kahekesi sõit, tuledeta. Olgu... siis ta üritas natukene seal ikkagi ära rääkida, lõpuks küsiti, et kust ratas pärineb, millele ta vastas: "if I am honest with you, I found it in the deep snow", mis on ka tõsi. Siit algasid jamad x2. Politseid lendasid talle, ütlesid, et see on varastamine, nüüd sa alles saad. Karli ikkagi üritas selgitada, et nii see pole ikkagi pole ja ta ei ole varas ega midagi. Mendid ikka jorutasid edasi, hakates lisama sinna sekka mingeid rassistlikku laadi sõimu: "Tuled siia maale, hakkad kohe laamendama, sittama, varastama, sind saadetakse riigist nüüd välja". Noojah. See peale üritas Karli ikkagi ennast õigustada, mille peale väänati käed selja taha ning pisteti politseiauto tahaistmele. Sealt edasi sõitis ta vangimajja, kus veetis hubase öö raudukse taga nelja betoonseina vahel. Sellest loost tuleb jube selgelt välja, et taani rahvale arvatavasti käib Taani immigratsioonipoliitika vastu karva nii rämedalt, et juba politsei seda räigelt välja näitab. Arvatavasti on nii, et kui Taanis säärane marokosissevool peale hakkas, siis seda ei pidurdatud, nüüd kahetsetakse. Ja taanlaste arust võivad perse käia kõik, kes tulevad kaugelt lõunast või idast, kaasa arvatud mina, russist Kirill ja paljud teised põhjamaa rahvad, kes end koduselt Taani heaoluühiskonnas sisseseadnud.Hakkab nagu hapuks minema selle naerunäoga koore all.

Lugege seda ka http://karlitotee.blogspot.com/2011/02/hapud-viinamarjad.html

Bulk korraldab siin midagi!

Olen mitu päeva hoogu võtnud, et midagi nüüd säia trükkida, aga... ma ei tea, miks ma seda veel teinud pole. 
Kuulan klassikaraadiost Areaali viimast saadet, Juhan Rotsupist möllab seal. Eelmises saates möllasid Perverterid. See oli kõige naljakam nendest kuulatutest. Isegi Peiken on sealt saatest läbi käind... vä?
Nöh! Mis uudist siis? Mul suht kesine. Või kusine. Mõned teavad, mõned ei tea. Aga ma olen uisutamas käinud... korduvalt. Ma muretsesin endale isegi uisud, säärased mustad flamenco-macho kingadele rauad alla löödud. No üli vinge! Aga... mis siis kusine on? Tõmbasin sellise külje jääl, et pidin abi otsima traumapunktist. Parem käsi rippus paar päeva küünarnukist täisnurga all kaelas, aga enamvähem toimima hakkas üllatavalt kiiresti. Kartsin, et nüüd jääb mõneks ajaks pliiats kätte võtmata koolis. Parem on nüüd, aga annab kõvasti tunda. Küünarnukk väga imelikku värvi ka. Küll paraneb veel. Ma olen väga õnnelik, et oskan paljusid asju ka vasaku käega teha. Jääle enam mõned päevad ei roni. Aga homme lähen lätlastega hokit küll vaatama.

Jääl olen lisaks endale ka ära lõhkunud oma telefoni. Kukkusin vist selle peale kuidagi. Ei tööta enam, kurat. Otsisin lehest uut telefoni endale ja leidsin. Sony Ericsson GH688. Üli vinge lelu. Nokia 5110 ja sarnaste telefonide eelkäijateks. Ainuke miinus see, et ööklubidesse ei lasta sisse, sest see on ka relva eest. Aga see oli odav, aku kestab üllatavalt kaua, telefoni on väga vähe kasutatud. Ma usun, et sada tänni sinna alla pole üldse palju pandud.
Üks sitt lugu on veel. Mul on konkurent. Mingi kuradi bulk, ra, on hullult kaval, korraldab siin mingit jama ja hakanud tegelema selle sama bisnissiga, nahhuii. Aii, ma tean, kuidas temast lahti saada. Mind huvitab, kust ta oma rattaid müügiks saab... raudselt varastab. Bulk raisk! Peab ta kiiremas korras kõrvaldama. Lähen kaeban ta peale, ütlen, et varastatud jalgrattad.
Sattusin jälle kunstimuuseumisse. Seal oli päris nilbe eksponaat: neegrikäsi piirituses. Kaalusin pikalt varianti, et see pole päris, aga väga lähemal uurimisel jõudsin arusaamale, et see on ikkagi ära rebitud pärisinimeselt. Ilus sõrmus oli näppus sellel. Sõrmuseks oli üks majake.

Ma kolisin vahepeal. Eh! Tegelikult kolis Karli minema. Tal tuleb naine siia. Veab tüübil, raisk! Ta sai endale korteri ja puha lahe värk. Ma kolisin oma suurest toast törts väiksemasse tuppa. Tundsin ennast seal suures toas kole väiksena. Ja külm oli ka. Väike vaheldus on ka hea tegelikult. Minu toa võtab endale Marika, vietlannast poolakas. Temaga olete juba tuttavad.
Praegu on siin head külmad ilmad. Siin on üks ilgelt suur tühermaa, mis on sulaveest üleujutatud. Ma nii ootan, et see kogu ala nüüd külmuks, et saaks uiskudega sinna peale ronida. Paari päeva pärast lähen vaatama. Käe pistan uisutamise ajaks tasku, et seal rahulikult puhkaks. Igakord ei peagi kukkuma. 
Kuulge, aga ma ei teagi, mis veel toimunud. Paistab, et suurt midagi. Aga noh, järgmise korrani siis!

                                                

Nojah. Mu keha ei lase mul hetkel elada. Põhjuseks see, et käisin eile lätlastega uisutamas. Pidasin kõiki lätlasi hokimängijateks. Ja muide ega mööda ei pannudki, sest uisutada nad oskavad. Mina, kes pani eile uisud jalga kolmandat korda elus, kukkusin kõige valusamalt kõige rohkem. Aga polnud paha. Kondid ja lihased küll valutavad, kuid mis põhiline: hullult sai nalja.
Mul uus blogi, rattablogi. Ratastel on vajadus veebilehe järele, blogspot tuli appi. Sinna tulevad kõik uued rattad ning mis läinud, need märkega "sold". Noh, nii lehe täimise mõttes. Kui teil tuli ideid, siis tulistage, sest mingeid atraktiivseid vigureid ja paremamüüginippe tahaks küll. Kui disain on igav, siis soovitage paremat. Jään ootama!
Ma nüüd ei teagi... rutiinne on siin üldiselt kõik. Pole miskit muud huvitavat ka juhtunud ja pea on mõtetest tühi. Täna on reede ja bulkidega pudeli avamiseks on vaim valmis. Eks siis tulevad ka mõtted. Ise asi on see, kas head või halvad, mõtlemisele järgnevad kavatsused võiksid küll head olla, eks.
Aga noh, eks siis varsti näis.

Seniks aga ciao!

Üks pidu oli