Munad ja Reggae

Täna algasin pühad. Igav, jube igav. Kõik kohad on kinni. Ei tea, kas bussijuhtki peatuses inimesi bussi laseb, sest kõik kohad on kinni. Isegi poed, kust peaks nüüd mune ostma, et oleks värvida midagi. Enda munad on kuumast kevadõhust rattaga läbisõitmisest higised ning värv ei hakkaks peale. Kanamunad teatavasti higiseks ei muutu. Tegelikult on kogu kaunis kevadine pühadetsükkel alles ees, seega on vara pead norgu lasta. Peaks Jersey Shore'le minema korvpalli näppima.
Eile passisin terve päeva kohalikus pargis. Vedasin niisama passimise mõttes kohale ka Maarja, kes lihtsalt seltsi pakkus. Plaan oli lebotada, paar õlle juua ning  kuulata lindude siristamist, kuid kohale jõudes avastasime enda eest tohtu rahvamassi, mis aina kasvas ja kasvas. Põõsaste vahelt taamal paistis ka üks lava, kus terve päev lasti Jamaika regilaule rahvamuusika saatel ning ka kohalikud Taani hiphop-artistid ei jätnud juhust kasutamata paotada paar sõna sekka. Tunne oli justkui käiks prepre-Roskilde festival, sest inimesed olid täpselt sellel lainel, matkatoolidel libistati kastide viisi õlut ja tehti manti peale. See võis olla vabalt selle kevade tippsündmus, mis kestis vist terve öö. Veel täna hommikul sõitsin sellest samast pargist rattaga läbi ning mõned üksikud magasid prügivoltide vahel ja prügikatte all. Tarbimisühiskonnale kombeks jääb säärastel üritustepuhkudel maha nii palju pakendeid ja jääke, et kergem oleks sinna prügi juurde tuua ning rajada uus prügila, kui hakata kõike seda läga sealt koristama.
Muide... lõpetuseks ütlen, et ajasin vuntsi ära, sest ühel õhtul hakkas igav, mõtlesin, et teen pulli. Kui nägu on päikese paistel kergelt jumet juurde saand, siis nina alune on valge.

Keywords

Ma hakkasin igasuguseid statse selle blogi kohta ükskord uurima ning avastasin mingisugused otsingusõnad, mille kaudu inimesed minu blogisse sattunud on. Nimelt on põhitegijaks ikkagi Google, kuid ka minu enda provokatsioonid on vilja kandnud: Feisbuuk on ka üks inimeste blogisse külvaja. Samuti peaks Marikale, Robinile ja Piiale ütlema siin kohal TERE, sest nad lingivad minu blogi otse nende endi blogis.
Aga ma vaatasin neid otsingusõnu lähemalt ja kõigebullim on see, et väga raske on paljusid neist minu blogiga seostada. Ilmselgelt otsis keegi teavet, tähtsat informatsiooni, vahest ka teaduslikku või meditsiinilist abi otse Internetist, kuid ma oma lollijutuga segan nende mõtteid ja tegemisi. Ma ise ei ole neid googlisse toksinud, seega ei oska üldse arvatagi, mis sealt vastu vahtida võiks. Aga selge on see, et kuskil selle info sees passib mind minu enda blogi.

aseksuaalne
suu seest katki
tuulevaiksel ööl jaan pihku lööb
enesehügieen
nokia 5110 sarnane telefon
kanep -kaia -meelis
gendri chilku blog
hammustasin suu seest katki
mis on semula
lätlastel on parem
kasvuhoone
seks pesu
rahutud jalad

Suhteliselt seosetud sõnad, mida oleks mul endal raske blogisse pista. Väljaarvatud see Jaan Tätte luuletus.
Ma siin spekuleerin ikka, et kes need inimesed olid ning mida nad Internetist otsisid. Vaevalt, et mina neid kuidagi aidata sain. Mõni märksõna on küll naljakas. Näiteks: lätlastel on parem. Mismõttes? Keegi pidi konkreetselt kirjutama googlisse "lätlastel on parem". Või siis see: nokia 5110 sarnane telefon. Äkki ta otsis pilte selle sarnasest telefonist, kuid vahi, sattus hoopis Gendri Kohvrisse? Ja Gendri Chilku blog teeb mulle ka nalja. Aga -kaia -meelis sarnaseid otsingusõnu tahaks ka veelgi näha.

Karvane tunne

Mul on selline karvane tunne, et peaks hakkama joomarluseblogi pidama. Stop! Ärge nüüd arvake, et mina joon koguaeg. Ma ei joo üldse tihti. Mõtte sellise andis lihtsalt see, et tõsielust saaks küllaltki palju materjali, sellepärast et nädalavahetus kogu särava sotsiaaleluga jääb ju harva vahele. Kus midagi toimub, seal ka juhtub midagi. Kergelt vinti peale keerata ning saabki asja. Kui viitsin, siis teen ära ka, raisk!
Viimasel ajal pole ma sissekandeid endateada hoidnud. Põhjuseks vist liigne rõõmsameelsus, ikka-ja-jälle see hüperaktiivsus ja ega tegevust on ikka ka. Päike nimelt paistab, mitte ei tuiska lund. Eile näiteks veel päris õhtul avastasin ennast Jersey Shore'l. Ei-ei, ma ei kuukõndinud sinna. Jummalast ise läksin, sõitsin rattaga kohale, mõttega palli taguda. Lõppeks mängisime taanlastega 3-3 tänavakossu. Ajah, veel mingid neegriräppar tuli naljajuttu puhuma. Kui ma oleksin ise tavotiööbik, siis ma küll ei julgeks väga nalja teha. Tõeline gettovärk ikka. Paistab, et täna läheb jälle teemaks, sest tuul päikest alla ei puhu veel niipea ning Jersey Shore on jubepop. Mul on säärane karvane tunne, et kõik, mis Olbos kevadehakul toimub, toimub seal.
Olen leidnud endale uue tegelase, hobuse, kelle kohta ikka ja jälle miskit pajatada, sellised tähelepanekud nagu Eigu isaiseärasustetähelepanekublogi. Pole bulke ka ammu näinud. Aga olin ise üsna varakult juba üleval ning tõttasin kohe kööki putrukeetma, kui noore koduperenaise toast hakkas kostuma uniseid helisid. See oli märk sellest, et kui nüüd sitahäda kohe ei tule, siis saan sitale alles paari tunnipärast. Mõtlesin, et lasen selle korra mööda ning asusun ümmarguse söögilaua taha putru näost sisse ajama. Hommikusöögi ajal hõivatigi vannituba, korteri teine ärkaja oli hobune. Ta oli vist enne magamaminekut nii palju joonud, et põielõtvumist oli kuulda kindlasti ka õue. Peatasin selleks puhuks isegi mälumise. Mõtlesin, et nüüd kuseb küll potile augu sisse. Vähemalt heli oli selline, et kusejuha rebib potilt kilde. Vähemalt oli mul säärane karvane tunne.

Hobune

Kui vaid hobusel häälepaelad katkeksid.

Before Easter

Vahepeal on jälle aega mööda läinud ning viimase aja sündmustest juba ammu-ammu toibunud, sest uued tegevused/tegevusetused on peale tulnud. Tegelikult on mul praegu munadepüha eelsed (before Easter) vabad päevad. Ma ei oska öelda, miks see nii kooli poolt pandud on, aga mööda külge need maha igatahes ei jookse. Kuna pool nädalat pole koolis käinud, siis on igasugust energiat vallanduma hakanud, seda igast võimalikust august. Kuid mida pole, on koht, kuhu seda energiat kulutada. Kergelt öeldes võib panna selle asja nii, et olen harjunud koolis käima; kui kooli pole, on bizdets: pea laiali otsas, ei tea mida teha, mida peale hakata. On ikka loll olukord küll. Peab õppima endale tegevust leidma.
Muidugi ei ole ma päris tegevuseta siin ju niisama aega surnuks passinud. Ma vaatasin ühe päevaga ära kolm esimest Star Warsi episoodi veel "vanast ajast". Tegelikult kulus selle alla reede õhtu-öö ja laupäeva hommik. Sedavõrd köitev oli, et ühe jutiga see otsa saigi.
Rääkisin läbi Skype mõnede inimestega, ees otsas Karliga, et võiks sinna Fjordiäärsele Jersey Shore'le palli loopima minna. Sellest kohast ei saa lihtsalt eemale hoida, juba ongi see mind ja paljusid teisi valgenahalisi lõksu püüdnud. Karli hakkas hirmsatmoodi vinguma ja heliliselt väänlema nagu vihmauss, et ta niisama tilulilutada ei viitsi seal, kui tuleb, siis spordi tegemise mõttes. Soovitasin tal joostes spordi tegemise mõttes kohale tulla ning pärast lõdvestuseks kossu peale mängida. Paistab, et jutuga pingutas ta küll meeletult üle, sest pärast mõnekümne minutilist streetfootball'i olid seljad higist libedad, kopsud koos ja tallad valusad kõigil. Ühesõnaga ma arvan, et see oli päris mõnus tiluliluga sportlik ettevõtmine. Täna igatahes veel, kui juba kord Jersey Thing'i lõksus olen.
Laupäevane päev oli igas mõttes pädev. Oleks justkui ühes päevas olnud tervelt tervelt kaks päeva. Mõnus, pikk, sotsiaaleluliselt tähtis. Päev päädis sedavõrd asjaliku lõpu, sest me nimelt jõudsime õhtul veel kaks pokkeriturnamenti teha. Vot see oli üle pika aja veel üks asjalik asi. Pokker oli lõbus. Minu juures, ümmarguse laua taga, kuid kalapulkadeta, kandilise lauata, rahalise sisseostmiseta, Piia ja Taivo lälinata. Seegi kord pidin jälle karakterisse tõmbuma, sest neegrikuldsed chipid olid jälle nii läikivalt ahvaltevad, et tahtsin kõik endale. Peekon juba tahab küsida, kas kõige väiksema väärtusega chipid olid minu käes. jah, mõneks ajaks olid. Väikese värskusena tuli sisse säärane nüanss, et rohke õlle asemel jõin viina. Sobis ülihästi.
Mis veel? Ahjaa, eile jõudis uuele korterikaaslasele, meie koduperenaisele külaline Poolast. Kuid veel enne seda mõned päevad tegi Marika kogu elamise nii korda, et kui ma õuest tuppa astusin, arvasin et remonti on tehtud. Uskumatu õnnistus on meile saadetud selle pisikese vietnamitõugu poolaka näol. Ma parasjagu sügasin tilli ning vahtisin arvutist öökullidega multikat, kui sisse astus korterikaaslane, tema järel üks jube hobune Poolast. Nüüd ma ei osanud enam kuidagi käitudagi. Tõmbusin vaikselt eemale, esialgu oma tuppa, kuid poola keelne lälin läks sedavõrd suureks, et ma pidin siiski õue värsket õhku hingama minema. Üldiselt on nii, et ma tunnen ennast siin päris koduselt. Käin paljajalu ringi, vahest ka trussparites või pidžamapükstes. Aga ma ei saa aru, mis nende poolakatel häda on, nagu mingi pansionaadi elu oleks. Miks nad plätades ringi tuuseldavad. Marika tegi ju kõik toad tolmuimeja ja lapiga korda, seega põrand on puhas, sokiväel võib rahulikult ringi keksida.
Mõned uuemapoolsed pildid ka või? No ma panen siis. Teile toredat kevade algust.

Käisime jälle seal Utzon Centeris, kus see nekukäsi oli, ning me hakkasime bulgiga kaarte mängima.

Jah, värvisin seal veel mõnedel piltidel kujutatud inimesel näod roheliseks

See neegrikäsi oli nüüd teistpidi pööratud.

Going to the Underground Cellar

Selle maa-aluse keldri kohapealt pean ma silmas Aalborg Historical Museum'i. Räige feil. Ma ei kujuta ette, kui palju sinna pilet maksta võib, ma ei viitsi praegu uurida ka, kuid kindlasti pole see koht piletiraha väärt. Mis mina seal tegin? Las ma ise vastan! Käisin seal mingisuguse ürituse raames, mis oli kergelt religioosne ning meid juhatati kirikuõpetaja saatel sinna alla, mingi telliskivist maja keldrisse, kus üllatus-üllatus, muuseum pesitses. Muuseum oli sedavõrd väike, et vaevalt 50 inimest ära mahutas. Ja sinna alla on mahutatud suur osa Aalborgi ajaloost, mille kohta võiks öelda, et üsna väike ajalugu siis. Või teine varjant, et Kierkegaardi laadseid mõtlejaid pole siin olnud. Kindlasti on seda ajalugu veel paigutatud mingisugustesse muuseumidesse tallele, kuid mainitud Monastery oli ilge pullisitt. Seoses ürituse raames käiguga sunniti meid seal laulma religiosseid laule, kes ei laulnud, pidi kindlasti kuulama, muidu sai ristika pikkipead. Mina ristiga pikkipead ei saanud. Tegelikult idee rajada muuseum vanadele kloostri müüridele on igati mõnus idee. Mulle isegi meeldis üks sein seal... vana müür, mille seest paistsid hambad ja sääreluud. Igate kriipi värk. Isegi haisvad leedukad hakkasid nihelema selle peale.Aga tegelt olen rahul, et ära käisin. Suveniire ei ostnud.
Marika siin Skypes ka pajatab mulle, et tal kellad varsti, kui uut viisat ei saa. Et ta ei soovi asiaatidega ühele pulgale sattuda, immigrandiks saada. Et tema ja tema poisi kohta on vaja minigisugust soovituskirja. Eks ma siis kirjutasin. Pajatasin nende suhtest ja kui kena paar nad on ning üleüldse, mis ma kogu nende kremplist arvan... et Ollie vedas, nagu tüüpiline välismaa mees ikka, kohaliku naise ei tea kuhu päraperse ning siis paneb naise lapsi sünnitama ja siiis on draama ja traagika majas, kui suhe perses on ning kes lapsed endaga võtab... Fuck küll, need välismaa mehed, võtavad naised kõik ära. Ja Marika näol on tegemist ka väga hea sõbraga. Igatahes kiri on järgmine:

To Australian Authorities

Me and Marika have been friends for a long time. Our friendship goes back decades, when we went to same school, same class. We have been always good friends. She met Ollie after graduating the school in local underground pub Levist Väljas, where Ollie and Marika were drunk. Ollie used to work in the hostel has receptionist, where they went after meeting and had their first sex. It supposed to be a one night stand but fortunately something twisted in their head and it was the beginning of the new relationship, which end up in Australia, where Ollie decided to go after a long time working hard in Estonia. They were a great couple until Ollie toke her away from me and many others who are Marikas good friends. This situation is stupid, and happens very often between foregins man and local women. This is the reason why we don’t trust people from out of town. Please Australian Authorities, send Marika back home!

Marikas trusty friend from Estonia – Gendry Chilk

Ühtlasi loen ka selle poistituse lõppenuks.

Ruumi üks nurk

Ruumi teine nurk

Ruumi sissepääs.

 Väga põnev!

Fjordiäärne Jersey Shore

Täpselt nii. Kindlasti vaadata paar episoodi sarjast Jersey Shore, et nimed selgeks saaksid. Seejärel panna käima South Parki episood Jersey Thing, see ära näha ja sellega võiks lugeda teooriatunnid lõppenuks. Edaspidi juba Vabank, Hollywood, Prive, Stroomirand, Söögiplats ja säärased kohad praktikaks. Kardan, et kui on valitud õige geel pähe, saab kõvasti kvaliteetset meelelahutust eelkõige nädalavahetuseti.
Ma sattusin ka säärasesse paika siinses linnas - Aalborgis [Olbos]. Pühapäev oli sedavõrd soe, päike küttis asfalti kuumaks, samamoodi ka küttis kuumaks ka siinsete paksude hhüljeste ning kohalike marokolaste ning teiste sääraste pigigeelipeadest muslimite kehad. Kesklinnas Fjordiäärne Jersey Shore võis alata. Vaatepilt on halenaljakas, kus ka kõige koledamad eided end paljaks koorinud on, et kindlasti kolmeste bumeritega õlised marokolased neid märkaks, kõrval istmel sõitma viiks, pärast Bilka parkimisplatsil taha keeraks. Kohale tuleb palju karvaseid, sulelisi ja muidu lastega noori "ilusaid" emasid (tobid hambus). Samuti ei puudu sealt ägedate rolleritega noored mustikad, kes peakaltsud koju jätnud, lootes nii 15-aastastele heledanahalistele sinisilmsetele miniseeliku kandjatele paremini silma jääda. Kui nood aga selja pööravad, annab see täkkmustikatele võimaluse till kohe tagant kahejala vahele torgata, otse tänaval, alakad paistavad seda isegi nautivat, kilgates justkui sünnipäeval, kuhu kloun kohale veetud. Murulappi on kesklinnas Fjordiääres aga vähe, kuigi koht on ülimalt pop, et persetada pole esmapilgul kuskil. Aga võta näpust, grillgi asetatakse otse kuumale asfaldile, mis siis viga seal endal lesida, et õige muslimi kõrbeelu ikka täierinna ette läheks. Pärast mõningast grillimist on plats nagu Roskilde festivali neljas päev. Kes seda kurat koristada tahab? Ahjaa - vabatahtlikud (muide siin käivadki marokolaste läga fjordi ääres koristamas vabatahtlikud).
Ka mina sattusin sinna. Sulandusin sinna kerge vaevata sisse, et seda tõelist hingeelu kogeda ning selle toimimisest ning süsteemist täpsemalt aru saada. Minu võtmetrumbiks valisin endale coolid päikeseprillid ja kiire ratas. Mõistagi ei suutnud ma rolleritega noormuslimite ning bumereid omavate geelipeadega võistelda, kuid kohtusin seal siiski paljude omataolistega ning mängisin natukene kossugi. Järgmine pühapäev uuesti, kindlasti! Kas Jersey Shore'i lifestyle tekitab sõltuvust?

Kanalisatsiooniluuk

Kanalisatsioonikaane all tegelikult pean silmas sama suurt või törts suurematki söögiketast, mida tunneme ka pizza nime all. Sattus meile siia Olbosse selline ilus päikesepaisteline ja tuulevaikne ilm nendele rajudele tuulistele, udustele või seenevihmalistele ilmadele vahelduseks, mille pärast möödus isegi pohmell kergelt 3x korda kiiremini kui muidu. Nii rõõmsaks tegi see kõik. Noh, säärase ilma puhul jood kiiresti ämbri täis vett pohmaka peale ning rattaga välja korralikku rohelist murulapikest otsima. Jätsin hommikusöögi vahele, sest me ostsime mitmelapselise perekonna pizza, millest tegelikult juba juttu oli. Superlaupäev võis alata. Lõppes see alles hilisõhtu pimedas, kui kõht toidukettast tühjaks jäi ning avastasin Burger Kingis pakkumise - 2 asemel 3.
Reede oli muidu rahulik rutiinne alkoholi sisseluristamine, mille käigus jõime alkoholi lihtsalt nö läbult läbule käies. Lõppes õhtu lemmikklubis VIVA la Revolution, kus hakkas igav. Põgenemine oli sedavõrd kiire, et unustasin maha seljakoti, mida järgmis järgmisel päevalgi kadunuks jäi. Sellest on ülimalt kahju, sest jaksu veel oli.
Ma siin kiman aga oma uue rattaga ringi, mis on selline püss, et vastu tuulgi ei mõjuta kiirust. Rääkides kiirusest, siis see ratas on kiiremgi kui tuul Taani ükskõik millisel rannikul. See on lihtsalt nii kiire, noh. Tegelikult on ratas müügis ning loodetavast ei osteta niipeagi ära, loodetavasti ei sõida ma seda ka vastu seina kortsu ennem.

Kevade värk raisk!

Ma enam absoluudselt ei mäleta, millal mul viimati nohu oli, kuid see praegune on üks tüütumaid. Kaks korda minutis nuusata on tuju alla viiv. Nina jookseb tatti verega pooleks nagu kevadine sulavesi, seda juba mitmendat päeva. Tahan väga, et läheks juba üle. Aitab küll sellest löristamisest.AIDSi haige tunne on peal.
Organism on kergelt nõrk hetkel nagunii, sest magamata öid on olnud seoses projektide hindamisega. Aja väiksuse pärast vara kooli ja hilja koju... selline on olnud viimane nädalaega. Õnneks sai see eile kõik läbi ning hindamiskomisjoni tagasiside oli positiivne. Tähendab, hea töö minu ning minu grupi poolt.
Meil oli nädal tagasi järjekordne filmiõhtu. Minu kursuselt ilmus kohale 4, mis on isegi päris kõva saavutus, arvestades seda, et bulgid on mega igavad. Aga üldiselt oli viimane kogunemine vaatajate poolest rekordiline. Rahvast tuli nii palju kokku, et pidime hõivama suurema audika. Mis filmi me siis vaatasime? Poster on feikarist läbi käinud, kuid seekordseks teemaks oli Serbia. Selle riigi filmidega mõtlesin ma kohale meelitada bulke, kuid nende kohale ilmutamiseks on vaja enamat. Ma ei mõtle seda iialgi välja. Esimesekt filmiks oli A Serbian Film, mis oma jälkusega peletas 1/3 vaatajatest filmi lõpuni audikast välja. Tegelikult oligi see minu poolne kergelt öeldes eksperiment ja ma nautisin inimeste reaktsiooni täiel rinnal, kui kinolinal vägistati imik, seksiti noore poisiga, kuni sellel suust vahtu hakkas purskama, nekrofiiliastseenid olid ka päris hõõvastavad. Teine film seevastu oli Kusturica komöödia Must Kass, Valge Kass. Minu lemmik film. Järgmisel korral tulevad vaatamisele multifilmid, et teha heaks minu perversne eksperiment.
Muide siin oli megailm vahepeal, päike paistis ja sooja oli 20 kraadi. Super lihtsalt.
Siis ühel päeval võtsime pisikese seltskonnaga ette ühe tripi, Arhusesse. Suurlinn, palju rahvast, aga kuradi igav Taani värk siiski, igav. Või teine variant, aega oli liiga vähe, et sinna tegelikult sisse elada. Njah.