Terve viinapudel, kallis vanaema ja paljad tännid

Kuhu me siis eelmine kord jäimegi? Vunts on mul alles, telefoni pole katki kukkunud, kuigi võimalus oli, et juhtuvad palju hullemadki asjad. Mismoodi? Nimelt sai nädalavahetusel natukene lõdvaks lastud. Ma ostsin endale kohalikust poest kohalikku viina. Jõin täitsa head viina, millega siinsel sõbral Markkol oli mingisugusest sügisest läbrakast nii jubedad mälestused, et kui pitsi pakkusin, siis krimpsutas nina. Aga pitsi jõi põhjani. Üldiselt oli lõbus. Olime Karli juures. Kui me ratastega linna peole sõitsime, siis juhtus minuga kergelt öeldes raske õnnetus. Panin teise tuledeta jalgratturiga sellise laupkokkupõrke, et teised hakkasid juba kiirabi kutsuma. Õnneks seda vaja ei läinud. Hommikul valutas lisaks peale ka põlv, mis nüüd on hakanud ka liigesest kõveraks käima. Ratas jäi terveks.
Kuuldavasti läheb mu kallis vanaema järgmisel nädalavahetusel mu kallile vennale külla. Olen kindel, et vanaema hakkab koos mu vennaga minu blogi arvutiekraanile manama, seega peaks midagi ilusat ka seekord kirjutama. Kallis vanaema: ma ei ole sulle juba ammu midagi postiga kirjutanud, sest tegelikult on koolis jube pikad päevad ning pole lihtsalt pähe tulnud kirjutusvahend võtta. Postikaardid ja -margid on ammu juba valmis tegelikult. Muide ma sain vanaema paki kenasti kätte, juba ammu näpistan seda halvaad, mida minu üllatuseks ei jätkugi nii kauaks. Sest see on nii hea. Superüllatus see siiski.
Nädalavahetuse teinepool möödus tegelikult kaunilt päikesekäes beežitatud. Taanis on päike juba nii suuri laineid löömas, et kohalikud on end puhta paljaks koorinud. Käivad siin T-särkides ja lühkarites nagu sommid Viru tänaval. Tegelikult ei ole nii soe. On lihtsalt soojema poolne. Selg on pidevalt märg, aga paljaks koorida ei julge, sest vanaema õpetas, kui kaval see kevad tegelikult on. No... mis muud teha, kui kannatada seni kuni ilm nii soe, et võib jope koju jätta. Varsti on see aeg käes.
Pühapäeval käisime rannas ka. Oli küll kole tuul, kuigi ega sellest üle ega ümber ei saagi. Üritasin hakkama saada lutsuviskamisega, aga lutsukividega on siin rannas väga halvad lood. Õppisin munakividega lutsuviskamise ära, mis tegelikult ei tule üldse nii lihtsalt välja kui lapikute kividega.
Mingeid bulke ka viimasel ajal toimetamas näinud olen või? Kusjuures ei ole. Kõigil on koolis töid-tegemisi nii palju, et pole lihtsalt märgata neid. A see on ju hea, sest bulgivabad pikad hetked on ju ainult super!
Panin kasvama maitserohelist, nii bullipärast. Basiilik ja rukkola on head  kasvama panna, sest kasv on kiire ning saab pidevalt noppida. Mis veel sobiks? Soovitati tüümiani, aga ma ei kujuta praegu ette, mis kujul see on. Chilligi oleks päris mõnus, aga kardan, et see nõuab juba kasvuhoonet nagu tomatki. Tomati kasvatamine ei tule praegu siin kõne alla. Aknalaud on tegelikult pisike, kasvatamiseks on ruum jubepiiratud tegelikult. Aga no vaatame, mingid potid ikka mahuksid ära. Kanep kuluks küll kasvatamiseks ära.
Sel nädalal pidavat olema tasuta rong edasi-tagasi Ahrusesse, mis kindlasti tuleks ära kasutada. Neljapäeval käime Karli ja ta pruudiga seal ära. Näeb natukene ka suurlinna elu, kuigi huvitavaks läheb alles õhtul nigunii. Aga no oleks kaamera, siis saaks pilte ka seal teha. Robin, kallis vend, saada pakk kaameraga. 20kg paki saatmine maksab 20€ ehk 300 EEKi ainult. Kanepi seemneid võid ka saata, peidetuna. Riideid ära saada.

Ükskord astusin kööki ning leidsin sellise juraka nõudevahelt. Ööseks keeran toaukse igaks juhuks lukku, kuigi nuga käristaks ukse pooleks nagu paberi.

Vunts on moes, bulgid on jobipersepead ja kerge plahvatus

Tere jälle. Soovitasin nädalavahetusel läbi Semula Karlil vunts tagasi kasvatada, mis talle jube hästi sobis, aga selle peale kargas kogu tema haarem, eesotsas minu kallis sugulane Kannu mulle kõrri. Mispeale tegin talle endast ühe pildi, mille soovitan tal desktopile riputada. Tervitusi Kannule. Ma kutsun sind külla.

Eelmisenädalane bulgiviha võttis suuremad mõõtmed. Mõõtmete paisumises on suuresti süüdi veel toibumist vajav psüühika selle jubeda kõnelälina pärast. Söön kõvasti kolesterooli ja kaloreid, et tugevamaks muutuda. Tugevamaks ma saan, pole vaja muretseda. Aga miks viha veel paisus? Algas see sellest, et päikesepaistelise ilmaga julges üks omalaadne minult küsida, et kas need on mu lemmik päikeseprillid; ütlesin, ei; ta ütles: good, you look stupid with these. Mine vittu, bulk. Sa oled juba loll sellepärast, et sa BULK oled. Normaalne naljahammas rasik. See karvanina tegi küll päeva lõbusaks. Tegelikult ei olnud see üldse midagi, mille pärast mul solvuda. Tegelik asi algas peale hoopis muust. Kohe räägin.
Reedel korraldasin jälle filmiõhtu, mõeldes just oma kursuse kokkutoomisele lootsin, et saab nendega ka tööväliselt aega veeta. See ei ole see sama, mis koolisiseselt koos nina raamatus hoides. Ette on nähtud selle ajal ka kõvasti õlut juua ning üleüldse kergelt üheks kokku sulanduda, sest need rahvusperse kokkuhoidmised, teistest lahku hoidmised käivad mulle pinda, väga pinda käivad. Niisiis astusin reede õhtul meie audikasse, kus kinoks vajalik projektor täitsa olemas, kuid eest leidsin kari bulke, kes tuupisid koolitükke ja tegid muud sääraseid pingelisemapoolseid tegevusi. Nad teadsid, et et filmi vaatamine tuleb, kuid reedel kell 19 õhtul passivad need higimonid veel seal ja tuubivad. Uskuge, nad ei ole targad. Käskisid mul filmiõhtu viia mõnda teise ruumi ning lõppeks ei tulnudki minu kursuselt keegi kohale. Pärast küsisid minult, et kuidas läks... vastasin, et jube vinge oli, ja ma ei valetanud. Meid oli seal tegelikult mingi kümne ringis; ainult selle vahega, et kõik olid eestlased. Annan sõpradele eelmistest Jaapani linateostest natukene toibumisaega ning siis liigube edasi Serbiasse. See tähendab, et tulekul on uus filmiõhtu. Muidugi kutsun bulgid ka, muidugi tahan, et nad sõbrad ka kaasa kutsuvad.
Nädalavahetus oli lõbus. Iga nädalavahetus on lõbus. See on reegel. Pärast kino läksime me Karli ja tema pruudiga kohalikku Radissoni Hotelli, kus meile juba paari nädala tagusest ajast tuttavaks saanud Saaremaa poisid, siinsed kalamehed omale toa olid võtnud ja pildituks joomise keskel nendelt seltsi otsisime. Point oli nad jälle Jomfrule vedada ning jääda lootma, et üks neist nüüd pudeli ostab. Aga juhtus nii, et alustasime siiski baarides laaberdamist omapäid ning pärast mõnda pitsi nad siiski liitusid. Siis läks ka peoks, sest teatavasti paneb raha rattad käima... suurt vahet ei ole, kellelt see raha lõppudelõpuks käest ära juuakse.
Jah, siin käis täna mingi litakas. Olin parasjagu raamatukogus, kui see juhtus, kuid ma seda ei kuulnud. Elekter läks ära ainult. Mõned minutid hiljem sain teada, et plahvatus oli raudtee jaamas, kustmööda mõnikord ka mu kodutee linnast koju kulgeb. Juba mõtlesin, et tehastes koju sõitvad türklased ja muud säärased kaltsupead on rongis sees mööda seinu ning lagesin plahvatuse mõjul laiali hõõrutud nagu linnusitt, kuid nii see polnud. Siin paukus hoopis mingi elektri alajaam, millest pritsis sädemeid kui ka leeke.

Maamuna.

Nii siis. Ma nüüd ei hakka pajatama meie kallist Mannikast, kes on enda keha andnud ära punapeast  võõramaalasele, kes ta kaugele, teisele poole maamuna juukseid pidi lohistas. Nüüd ta passib seal kõrbesaarelm pisimail mandril Maailmas ja taob netis kaarte ning on veel väga ilusaks pealekauba muutunud.  Ma hoopis pajatan Marikast, kes saadeti minu juurde hoopis sealt samast kandist, teiselt poolt maamuna, Vietnamist, teistel eesmärkidel. Ok, kisub segaseks.
Marika on minu uus armas korterikaaslane, kelle valisime välja mitmete teiste kandidaatide seast. Ta on poolakas, kelle ema sai pilu vahele Vietnamis. Sellesmõttes ta sealt ka meile saadetud on. Kandidaatide hulgas oli lätlasi, austraallasi, tšehhe, isegi üks londo-hiinlanegi astus läbi, ning ülla-ülla, bulgidest ei saa üle ega ümber. Norm chick. Möödas on juba 1/3 kuud, mil ta sisse pidi kolima, pihvil on üür makstud, kuid ma ei ole teda veel näinud. Uskumatu! Aga varsti tuleb uuesti hakata üüri maksma. Vaikselt on tuba täitunud kotide ja muu koliga, kuid sees ta ei ela. Kahju, koristada oleks vaja hakata :P Tegelikult nii julmalt kohe esimesel nädalal ei paneks.

Ollie. It is you from Samurai Jack.

Giuseppe Perverdi

Oi jah. Vajan tagataskusse väikest aparaati, et kui vajutan nuppu, siis saan suraka energiapaukku. Söön vist liiga palju, et ära väsin. Kogu energia läheb rasvumisele, vastu tuult rattaga uhamisele, koolis pliiatsit hoidmisele ja lõpuks tuleb veel taluda fucking inimest jubedat lälinat. Alustame taani keelest ja lõpetane putsis bulkide terroristiröökimisega. Sinna vahele jääb veel väga seksikas läti keel kui ka juba tüütuks muutunud leedu keel. Säärane sitane loomahelistik söövitab kõrvad pea küljest ära.

Giuseppe Verdi... Jah, see tüüp pani mind eile lipsu kandma, sest nimelt käisime me Karli ja Olješšaga ooperit vaatamas. Mõnus... Olin teistkorda elus seda sorti freakshow'd vaatamas-kuulamas. Ja ma isegi nautisin seda. Ja mõtted läksid perverssetele teemadele: katoliiklus, preestrid ja armsad väikesed poisid. Ehtne Giuseppe Perverdi. Aga siis, tuli mega pikk paus, mille käigus võtsime ühiselt vastu otsuse. Otsus võib seotud olla vähemal või suuremal määral nõrkusega. Nimelt läksime me õlle jooma. Hea kolmapäeva hilisõhtune jõll, Thy Classic. Parim saadaval, Tuborg on maitsetu kusi. Aga Karlile ei maitsenud see mõnus tummisema poolne, olevat mõru kusi. Vähemalt maitseb kuidagi.

Hullemat sorti viinaisu on. Eelmisel nädalavahetusel pani punkti odavatele veinidele säärane pohmakas, mis tahtis pea läbi seina lüüa. Pohmakas mõjus sääraselt, et nüüd tahaks hoopis viina kurgust alla valada. Kumb on parem: odava veini teadlane või sita viinavaliku üle rõõmustaja? Ehk läheb sellel nädalavahetusel õnneks ning mul õnnestub krigisev kork lahti keerata. Pealejookidega on lood kusised siin, peaaegu sama kusine kui viinavalikugagi. 

Reedel tuleb üritus. Üritusele on pandud nimi Black'n Asian'n White Movie Night. Mina panin sellise nime. Natukene rassistlikult kõlab, kuid keegi ei ole seda mulle ette heitnud. Vaatamise alla kuuluvad filmid, mis pärinevad Aasiast. Mehisel käib kursusel kolm Lõuna-Korea pilusilmset suurte põskedega armsat tegelinskit. Käskisin need kääbikud filmiõhtule kaasa võtta; justkui aukülalistena, sest üks film on just Lõuna-Koreast toodang. Väga huvitav oleks, kui nad seda filmi poleks näinud.

Njajah, praegu vist pole rohkem midagi kirjutada rohkem. 

Nää, Kirill on nagu legomees

Valgetoonekured, kingituseks allarid ja uimane korterikaaslane.

Jääväljak pandi täna kinni. Nüüd on siis üks activity jälle vähem. Mõnus päike on juba selga soojendamas ning bulgid ka väga elevil, kui päike korraks uduseest paistma hakkab. Nad ootavad toonekurgesid, valgeid punase nokaga suuri linde. Nad on sidunud omale mingisugused valgepunase värvilised paelad ümber käte ja unistavad. Paistab, et nad saavad siis soovida midagi, kui esimest toonekurge näevad. Ma esmaspäeval ütlen neile, et ma juba nägin paari ning tegin megasoovi. Vaatame, kuidas reageerivad, kas muutuvad kadedaks ka. Bulgid on ikka säärased naljahambad.
Tore bulgivaba nädalavahetus oli. Nagu täiesti bulgivaba ja tore ka. Lühike, peagi valutas, aga tore. Nädalavahetus algas tegelikult juba koolist, kui ma veel viimaseid jooniseid tegin ning kell jälle pimedates õhtutundides tiksus, ning kursavend viskit pakkus. See jook käis kahh. Täis küll ei teinud. Pärast veel sai Karli ning tema pihvjankaga veits õlli tinistatud, siis ma läksin sünnipäevale ära. Kinkisin Keidile seksikad trussikud, millega ta pealtnäha rahule jäi. Paistab, et kinginišš on leitud. Viimasel kahel pihvide sünnipäeval pole ilmumisega mingisuguseid probleeme olnud, sest minu kingiidee (kinkida sekspesu) töötab täiega. Sünnipäeval sai kaanitud üliodavat veini, mis niitis. Järgmine päev möödus oiates-äiates ja eelmist õhtut kahetsedes. Kassiahastust ei olnud.
Aga mis siis Mehka korraldas! Teem, tal on õnnega ikkagi törts täbarasti. Kalkuleeris siin oma võlgu kokku ning nukrutses siin mu kõrval. Mitte, et ta hirmsasti oleks võlgu võtnud, aga ta on siin mingisugust muud sitta tootnud. Tal ratas perses, seega kasutab olemasolevat minu jalgratast. Ja sellel nädalavahetusel uimasust süüdlaseks tembeldades lasi ta ühe säärase Gazelli-isendi ära varastada. No on tegelane. Gazell oli liiga kena ratas, et sellest sääraselt lahti saada, ilma igasuguse performantsita. Ma ei oskanudki sellele alguses kuidagi reageerida. Nüüd annab see mulle indu teda räigelt ära kasutada.
Head Savisaare kukutamist üldiselt teile. Mis seis valimistel juba on? Kes neist kõige rohkem igistab?

Suu seest katki

Närin nätsu ning hammustan põske. Nädalas hammustan põske mitu korda ning varsti on auk sees. Paistab, et peab puhkama veits. Puhkama peab ka sellepärast, et koolis päris pikad õhtud olnud. Tänagi pidin ennast ületama, käe kõhule panema, et korinat summutada, ning töö jätkus pimedate õhtutundideni. Tuleb hakata kooli rohkem sööki vedama, sest kõht läheb kiiresti tühjaks. Linnuseedimine vist.
Nädalavahetus oli mul peaaegu bulgivaba, vähemalt selle esimene pool küll. Karli avas oma korteriukse esmakordselt külalistele ning ma võtsin küll kohe härjal sarvist ning tegin seal õllet, sotsiaalelu mõttes. Nalja sai palju. Talle tulid külla ka lähikihelkonnas resideeruvad Saaremaa kalamehed, kes siin raske papieest ülirasketes ilmastikuoludes jäämerel krabisid, kilusid, kilpkonnasid, krevette ja kurat-teab-mis-vaalasid veel püüavad. Discovery Channel tuli meelde mulle sellega. Noh, kalurid olid meeletult rikkad ning pärast linnas jootsid nad meid oma rahaga  megatäis. Tequila oli nii maitsev.
Järgmine päev kujunes uimamise mõttes mega lõbusaks päevaks. Nagunii ei tahtnud midagi teha, seega vaatasin ports-filme, häid filme. Õhtul taandus uimamine, tõusis tuju, ning aeg oli jälle pudel haarata, sest Eesti seltsimehel Allanil algas sünnipäev. Palju rahvast, palju rahvuseid, sellest sünnipäevast lõppes ka bulgivaba nädalavahetus. Pärast, öösel koju sõites peatas mind politsei ning tahtis 1500dkk'd trahvi teha, aga õnnestus hääletooni nii võluvaks teha, et hoiatasid mind vaid. Vedas meeletult, teagi kas tasub enam õue minna. Kauaks mul seda õnne jägub.
Aga ma ei mäleta, mis vahepeal juhtunud on, mis ma veel kostma peaksin. Varsti kolib Marika sisse. Kõik on korteris nii elevil ja ootavad.

Bulgiga lasteaia valmimise juures

Leidsin veel ühe kärvanud rolleri.