Sunday, December 12, 2010

Jõulud, hoidke alt. Siit ma tulen!


Nädalavahetus jälle seljataga. Vapustav! Eelmine nädal oli teguderohke. Algas see projektide esitamisega. Võtsin presentatsioonist viimast, nautisin tähelepanu ja tahtsin kõikidele bulkidele silmad ette teha. Osaliselt see õnnestus.
Reedel korraldasin koolis filmiöö. Linateosed olid PÖFF’lt, ja  minu paremik neist. Üritus päädis sellist tähelepanu, et peaks kindlasti kordama. Algselt võttis osa 10 inimest, kuid eks see algus olegi säärane... esmapilgul mõttetu, küll mu filmifest veel areneb.
Lõpuks jõudis see moment kätte, mis ütles: „Gendri, aeg teele asuda.“ Nüüd ma siis istun siin, 60 kilomeetrit Eestile lähemal, kuid ees oleva tee kõrval see 60 kilti on sama, kui võrrelda hiiri vaaladega. Homme olen kodus. Nägudeni!








Monday, December 6, 2010

бизнес-план

Jep. Nagu pealkirigi ütleb, on mul äriidee. Kuna talv tuli sellise hooga peale ning lumi on maas olnud juba mitu nädalat, siis rattaäri on vaikselt kokku kuivama hakanud. Viimase ratta ärisin ühele egiptlasele siis, kui juba sadas esimesi lumekilakaid ning lootust oli neid ikka veel müüa. Lume paksuse suurenemisega lootus kahanes. Lõpuks sain aru, et peab puhkusele minema. Eks siis puhkasin, vaatasin aknast, kuidas lund aina juurde tuleb, ning äkki tuli sähvatus: lumekoristus! Siin selle lumega on ikka selline kebernuss. Inimesed ei saa kodust tööle ega töölt koju. Rattaga sõita on võimatu, sest tänavaid kattev lumi on pedaalideni (mina rattan autode vahel). Eks siis rattasin poodi ning ostsin lumelabida, sain luua peale. Ja nüüd pakun teenust - lumekoristus. Loodan, et seda jätkub vähemalt veebruarikuusse. Kui lumi peaks äkitselt ära sulama, hakkan promoma jälle rattaid. Nii et... mitmekülgsust on.

Aga millal ma üldse midagi siia kirjutasin? Ei mäletagi enam üldse. Vist siis, kui Piuhhina siin käis, panin mingi pildi siia. Milles siis asi? Selles, et suure eufooriaga lendasin blogimaailma sisse, aga päris kiiresti möödus see entusiasm. Lisaks sellele on hullult filme vahitud, seoses PÖHVVga ning jahunud ainult oma filmiblogis. Filmikogused on olnud meeletud, kõigist filmidest pole kirjutanudki veel.

Seda, et neegrid on jälle pead tõstnud siin Aalborgis. Meil oli koolis jõulupidu, kus soode vaheline tasakaal oli nii paigast ära et jube. mingi 1:25le. Arvake ära, keda siis rohkem oli! Jõulupidu oli jube meest jörin ja lällamine. Pooled bulgid hakkasid vist sellel õhtul meeleheitest geiks, seda terveks ööks. Aga mis siis nekudest? Pärast läks pidu siinsel pöörasel peotänaval edasi. Ja see oli neegreid täis. Ma ei tea, kas siia on hiljuti maabunud aafrika räppareid täis immigrantide paat Kameronist või Kongost, või puhkavad neegrid siin jalgu ja ootavad, kuni Põhja Jäämeri jäätub, et siis jalad selga võtta ning Norrasse joosta. Ma ei tea. Aga hullud ahvid on küll. Blondidel beibedel ei ole pääsu nende käest. Üks kõik kui kole või paks see blond on, ahvid võtavad grupiviisiliselt ta ära. Päris raske on ikka siniste silmadega pihv siin olla. Arvake ära, kes jubedalt kadedad olid? Bulgieided muidugi, sest nad ei läinud peale nendele nekkudele. On ikka lollid, raisk!

Kursuselt valiti käputäis tudengeid välja, kes suurelt oma projekte esitama hakkavad. Mina sattusin loterriiga nende esitajate sekka. Põdemiseks ei ole põhjust, mul loogilist mõtlemist ääretult palju ning elan südamerahus. Eelmised kaks nädalat olen õhtuni koolis chillinud oma projektide, jooniste ja dokumentidega. Asjal oli suur kasutegur - projekt sai enneaegselt valmis, kõik PÖFFi filmide jaoks. Super!