Terve viinapudel, kallis vanaema ja paljad tännid

Kuhu me siis eelmine kord jäimegi? Vunts on mul alles, telefoni pole katki kukkunud, kuigi võimalus oli, et juhtuvad palju hullemadki asjad. Mismoodi? Nimelt sai nädalavahetusel natukene lõdvaks lastud. Ma ostsin endale kohalikust poest kohalikku viina. Jõin täitsa head viina, millega siinsel sõbral Markkol oli mingisugusest sügisest läbrakast nii jubedad mälestused, et kui pitsi pakkusin, siis krimpsutas nina. Aga pitsi jõi põhjani. Üldiselt oli lõbus. Olime Karli juures. Kui me ratastega linna peole sõitsime, siis juhtus minuga kergelt öeldes raske õnnetus. Panin teise tuledeta jalgratturiga sellise laupkokkupõrke, et teised hakkasid juba kiirabi kutsuma. Õnneks seda vaja ei läinud. Hommikul valutas lisaks peale ka põlv, mis nüüd on hakanud ka liigesest kõveraks käima. Ratas jäi terveks.
Kuuldavasti läheb mu kallis vanaema järgmisel nädalavahetusel mu kallile vennale külla. Olen kindel, et vanaema hakkab koos mu vennaga minu blogi arvutiekraanile manama, seega peaks midagi ilusat ka seekord kirjutama. Kallis vanaema: ma ei ole sulle juba ammu midagi postiga kirjutanud, sest tegelikult on koolis jube pikad päevad ning pole lihtsalt pähe tulnud kirjutusvahend võtta. Postikaardid ja -margid on ammu juba valmis tegelikult. Muide ma sain vanaema paki kenasti kätte, juba ammu näpistan seda halvaad, mida minu üllatuseks ei jätkugi nii kauaks. Sest see on nii hea. Superüllatus see siiski.
Nädalavahetuse teinepool möödus tegelikult kaunilt päikesekäes beežitatud. Taanis on päike juba nii suuri laineid löömas, et kohalikud on end puhta paljaks koorinud. Käivad siin T-särkides ja lühkarites nagu sommid Viru tänaval. Tegelikult ei ole nii soe. On lihtsalt soojema poolne. Selg on pidevalt märg, aga paljaks koorida ei julge, sest vanaema õpetas, kui kaval see kevad tegelikult on. No... mis muud teha, kui kannatada seni kuni ilm nii soe, et võib jope koju jätta. Varsti on see aeg käes.
Pühapäeval käisime rannas ka. Oli küll kole tuul, kuigi ega sellest üle ega ümber ei saagi. Üritasin hakkama saada lutsuviskamisega, aga lutsukividega on siin rannas väga halvad lood. Õppisin munakividega lutsuviskamise ära, mis tegelikult ei tule üldse nii lihtsalt välja kui lapikute kividega.
Mingeid bulke ka viimasel ajal toimetamas näinud olen või? Kusjuures ei ole. Kõigil on koolis töid-tegemisi nii palju, et pole lihtsalt märgata neid. A see on ju hea, sest bulgivabad pikad hetked on ju ainult super!
Panin kasvama maitserohelist, nii bullipärast. Basiilik ja rukkola on head  kasvama panna, sest kasv on kiire ning saab pidevalt noppida. Mis veel sobiks? Soovitati tüümiani, aga ma ei kujuta praegu ette, mis kujul see on. Chilligi oleks päris mõnus, aga kardan, et see nõuab juba kasvuhoonet nagu tomatki. Tomati kasvatamine ei tule praegu siin kõne alla. Aknalaud on tegelikult pisike, kasvatamiseks on ruum jubepiiratud tegelikult. Aga no vaatame, mingid potid ikka mahuksid ära. Kanep kuluks küll kasvatamiseks ära.
Sel nädalal pidavat olema tasuta rong edasi-tagasi Ahrusesse, mis kindlasti tuleks ära kasutada. Neljapäeval käime Karli ja ta pruudiga seal ära. Näeb natukene ka suurlinna elu, kuigi huvitavaks läheb alles õhtul nigunii. Aga no oleks kaamera, siis saaks pilte ka seal teha. Robin, kallis vend, saada pakk kaameraga. 20kg paki saatmine maksab 20€ ehk 300 EEKi ainult. Kanepi seemneid võid ka saata, peidetuna. Riideid ära saada.

Ükskord astusin kööki ning leidsin sellise juraka nõudevahelt. Ööseks keeran toaukse igaks juhuks lukku, kuigi nuga käristaks ukse pooleks nagu paberi.