Bulk korraldab siin midagi!

Olen mitu päeva hoogu võtnud, et midagi nüüd säia trükkida, aga... ma ei tea, miks ma seda veel teinud pole. 
Kuulan klassikaraadiost Areaali viimast saadet, Juhan Rotsupist möllab seal. Eelmises saates möllasid Perverterid. See oli kõige naljakam nendest kuulatutest. Isegi Peiken on sealt saatest läbi käind... vä?
Nöh! Mis uudist siis? Mul suht kesine. Või kusine. Mõned teavad, mõned ei tea. Aga ma olen uisutamas käinud... korduvalt. Ma muretsesin endale isegi uisud, säärased mustad flamenco-macho kingadele rauad alla löödud. No üli vinge! Aga... mis siis kusine on? Tõmbasin sellise külje jääl, et pidin abi otsima traumapunktist. Parem käsi rippus paar päeva küünarnukist täisnurga all kaelas, aga enamvähem toimima hakkas üllatavalt kiiresti. Kartsin, et nüüd jääb mõneks ajaks pliiats kätte võtmata koolis. Parem on nüüd, aga annab kõvasti tunda. Küünarnukk väga imelikku värvi ka. Küll paraneb veel. Ma olen väga õnnelik, et oskan paljusid asju ka vasaku käega teha. Jääle enam mõned päevad ei roni. Aga homme lähen lätlastega hokit küll vaatama.

Jääl olen lisaks endale ka ära lõhkunud oma telefoni. Kukkusin vist selle peale kuidagi. Ei tööta enam, kurat. Otsisin lehest uut telefoni endale ja leidsin. Sony Ericsson GH688. Üli vinge lelu. Nokia 5110 ja sarnaste telefonide eelkäijateks. Ainuke miinus see, et ööklubidesse ei lasta sisse, sest see on ka relva eest. Aga see oli odav, aku kestab üllatavalt kaua, telefoni on väga vähe kasutatud. Ma usun, et sada tänni sinna alla pole üldse palju pandud.
Üks sitt lugu on veel. Mul on konkurent. Mingi kuradi bulk, ra, on hullult kaval, korraldab siin mingit jama ja hakanud tegelema selle sama bisnissiga, nahhuii. Aii, ma tean, kuidas temast lahti saada. Mind huvitab, kust ta oma rattaid müügiks saab... raudselt varastab. Bulk raisk! Peab ta kiiremas korras kõrvaldama. Lähen kaeban ta peale, ütlen, et varastatud jalgrattad.
Sattusin jälle kunstimuuseumisse. Seal oli päris nilbe eksponaat: neegrikäsi piirituses. Kaalusin pikalt varianti, et see pole päris, aga väga lähemal uurimisel jõudsin arusaamale, et see on ikkagi ära rebitud pärisinimeselt. Ilus sõrmus oli näppus sellel. Sõrmuseks oli üks majake.

Ma kolisin vahepeal. Eh! Tegelikult kolis Karli minema. Tal tuleb naine siia. Veab tüübil, raisk! Ta sai endale korteri ja puha lahe värk. Ma kolisin oma suurest toast törts väiksemasse tuppa. Tundsin ennast seal suures toas kole väiksena. Ja külm oli ka. Väike vaheldus on ka hea tegelikult. Minu toa võtab endale Marika, vietlannast poolakas. Temaga olete juba tuttavad.
Praegu on siin head külmad ilmad. Siin on üks ilgelt suur tühermaa, mis on sulaveest üleujutatud. Ma nii ootan, et see kogu ala nüüd külmuks, et saaks uiskudega sinna peale ronida. Paari päeva pärast lähen vaatama. Käe pistan uisutamise ajaks tasku, et seal rahulikult puhkaks. Igakord ei peagi kukkuma. 
Kuulge, aga ma ei teagi, mis veel toimunud. Paistab, et suurt midagi. Aga noh, järgmise korrani siis!