Aga tahan veel seda öelda, et rattaga on väga hea sõita ja kõndides tunnen ma ennast väga ebaturvaliselt. Selline tunne on peal, et eskimo koos marokolasega tulevad selja tagant ja saavad mu kätte. Seda ma küll ei tahaks.
Aga... kus ma siis kõndisin, et ma nii ebaturvaliselt hakkasin ennast tundma. Esimene laks oli see, kui jõudsin lõppudelõpuks Aalborgi rongiga, raudtee jaamast oma ratast otsima hakkasin. Ratta muidugi leidsin, kenasti lukus oli ka, aga no kurat küll - lukuvõti läks pooleks ja lukk ei tulnud enam lahti. No... mis ma nüüd teen? Lähen saega raudtee jaama tagasi lukku saagima või? Ei noh tore küll. Kas parem oleks päeval või öösel? Päeval oleks halb - palju pilke, aga öösel oleks see tegevus jube kahtlane. Ah, ma ei tea.
Siis ühe korra kõndisin veel. Teatavasti on meil rattaid sitaks, ega ma jalameheks ei jäänud. Mul oli üks säärane lukk ka, millel polegi võtit, aga oli koguaeg lahti. Kasutasin seda siis, kui vaja kiiresti korraks ratas valveta jätta. Panin luku ratta külge sääraselt, et selle võtmeta lahti sai. See tähendab, et ma tegelt ei pannudki seda kinni. Noh, läksin siis teise rattaga täna kooli ja... klõps, panin selle lukku lukuga, millel pole võtit. Oii pekki! Väga ebaturvaline tunne hakkas kohe, kuigi ma ei olnud veel koju minema hakanudki. Kui rattaid kätte ei saa, siis bulli pärast panen need volbri ööl põlema. Seal samas põletan maani, kuhu ma need jätsin. Vihane olen enda peale!
Aga... Ciao Marika. Vaata pilti siin samas, all. Mul on nüüd su aadress! :)
vinge. ma juba käisin üks päev linnas korjasin igasuguseid kaarte kokku, mõtlesin et hakkan sulle saatma. et vähemalt 1 peaks ikka kohale jõudma.
ReplyDeleteaga nüüd sul kaart käes. väga hea.
:)
ReplyDeleteA ega sa võid ju saata küll igasuguseid kaarte mulle. Ma oleks väga õnnelik, kui jälle mõne kaardi saaks.
... Marika, sa ei kujuta ette, palju ma reklaami saan. See on uskumatu. Kui tagasi Taani jõudsin, oli postkast punnis ja ähvardas plahvatada, kui ma midagi kohe-kohe ette ei võta. Hea, et postkast seinalt alla ei kukkunud. Iga öö tuuakse selline patakas pabereid, et kohutav. Ja ma olen jumala kindel, et nii mõnigi kiri on selle pataka vahelt kättesaamatuks osutunud ja koos kogu selle vanapaberi hunnikuga prükkarisse lennanud.
ReplyDeleteKurb.